Scroll down for the English version! Kunstistiil - miks on seda vaja ja miks minul seda veel pole? Esmalt - mis on personaalne kunstistiil (mitte segamini ajada kunstivooluga)? Personaalne kunstistiil on isiklik eneseväljendusviis, mis eristab Sinu teoseid teiste omadest. Me tunneksime galeriis kohe ära Picasso, Monet'i, David'i ja van Eycki teosed, kas pole? Isegi siis, kui me poleks juhtunud varem mingisugust konkreeset Monet'i maali nägema, tunneksime selle pintslitõmmete järgi ära. See ongi kunstistiil - mingi isikupärase omaduse kordumine kunstis. Sinu kunstistiil võib teistest erineda näiteks figuuride poolest (Edward Hopperi inimesed), värvide poolest (Qinni sinine, lilla, punane, rohekas ja kuldne), tehnika poolest, subjektide poolest (nt Georgia O'Keeffe lilleõied), valguse poolest (loish) jne. (Kunstivool on kunstistiiliga sarnane, ent see hõlmab mingisugust üldist omadust, millest siis mitmed kunstnikud oma tõlgenduse loovad.) Niisiis, mis on hea omada isiklikku kunstistiili (eriti sotsiaalmeedias)?
Aga miks on kunstistiili omamine halb? Väga raske on argumente leida, aga paar tükki siiski on.
Mhm, aga kui kunstistiil on ikkagi nii tore asi, siis miks minul seda veel ei ole? Vastus on lihtne - ma tahan enne otsuse langetamist proovida paljusid kunstivoolusid. Ma pole ikka veel leidnud seda stiili, mis oleks minu lemmik ja maailmas on veel palju huvitavaid tehnikaid, mis ootavad proovimist. Minu puhul on harv juhus, kui teen mitu samasugust eset, sest soovin avastada uusi kombinatsioone. Kui praegu keelaksin endal teised stiilid ja limiteeriksin end mingi kindla käsitöövormiga, siis keelaksin endal ka loomingulisuse. Ma soovin, et minu stiil tekiks mitte otsuse tagajärjel, vaid järk-järgulise protsessina. Ja nüüd jõuangi ma kõige olulisema pointini - ma ei usu, et stiili tohiks kunstlikult luua! Miks piirata enda värvipaletti, et kunstlikult stiili luua, kui maailmas on palju kauneid toone veel proovimata? Miks keelata endal püäntillism ja piirata end vaid realismiga enne seda, kui olen mõlemat proovinud? Miks? Jah, võib-olla tekib mu stiil alles aastate pärast, ent tean, et on õige oodata. *** Art styles - why do you need one and why don't I have one yet? Firstly - what is a personal art style (not to be confused with an art flow)? An art style is a personal form of self-expression which makes your pieces different from others'. We'd surely recognize Picasso's, Monet's, David's and van Eyck's paintings in an art gallery, wouldn't we? Even if we hadn't sene a certain painting by Monet before, we'd recognize it from the strokes. That's the exact description of an art style - the recurrence of a certain feature in your art. Your art style can be unique because of the figures (Edward Hopper's people), colors (Qinni's blue, purple, red, green and gold), techniques, subjects (Georgia O'Keeffe's flowers), light (loish) etc. (An art flow is a bit similar to an art style, but it is a general feature that many artists interpret into their works. So, why is it good to have a personal art style (especially on social media)?
But why is having an art style bad? Well, it's very hard to find anything to support this argument, but I managed to find a few.
Okay, but if an art style is such a good thing to have, why don't I have one yet? The answer is simple - I want to try many art flows before I make my descision. I haven't yet found the one and only style that is my absolute favorite and there are many awesome techniques yet to try. I rarely make the same item twice as I want to explore new ideas. If I would only allow myself to do one certain style, I would also forbid myself from creativity. I wish that my style would appear gradually, not because of a decision of mine. And now I get to the main point - a style should not be created artificially! Why should you limit youe color palette to create an artificial style if there are hundreds of pretty colors left to try? Why shouls you forbid yourself from pointillism and only do realism before you've tried both? Why? Yes, maybe it'll take me years to develop my style, but I know it's right to wait.
1 Comment
Hei! Täna alustan uut artiklite sarja käsitööst ja ühiskonna arvamusest sellest. See lugu räägib unikaalsusest. Unikaalsus on miski, mis tuleb meile tavaliselt pähe siis, kui mõtleme käsitööst. Jah, kõik käsitööna valminud esemed on unikaalsed. See on tõsi. Ent samamoodi on unikaalsed ka masstoodetud esemed. Kindlasti ei ole iga silmus sinu t-särgil unikaalne ning sellel on väikeseid ebatäiuslikke kohti. Seega on ka see t-säek unikaalne. Samuti teevad mõned inimesed käsitsi kümneid või sadu esemeid, mis näevad kõik samasugused välja. See paneb paljud küsima - kust läheb joon unikaalse ja mitte-nii-unikaalse vahel? Noh, vaatame, mida Oxfordi sõnaraamat meile pakub. Tõles on see umbes: Ainulaadne olemine, mitte millegi muu moodi. 'situatsioon oli Briti poliitikas unikaalne' 'originaalsed ja unikaalsed disainid' (PS: EKSS ütleb, et unikaalne on: oma liigis ainus, ainulaadne, ainuline, väga haruldane.) Oxfordi tähendusele sooviksin ma siiski midagi lisada. Käsitöömaailmas ei tähenda sõna "unikaalne" päris sama. Minu arvates tähendab "unikaalne" käsitöömaailmas seda, et mtte ainult pole ese ainulaadne ja mitte millegi muu moodi, vaid ka unikaalseks tehtud. Teate mida? Need 10 kindapaari võivad välja näga kõik samasugused, ent need on tehtud teadmisega, et need on igal juhul ikkagi unikaalsed. Autor võib ju proovida need kõik perfektseks teha, ent ta peab aktsepteerima seda, et võib tekkida vigu ja et ta teeb midagi ikkagi käsitsi. Vastupidiselt sellele aga üritavad vabrikud teha kõik, et muuta oma tooted kõik ühetabasteks. Nad proovivad kindlustada, et ükski nende toodetest ei paista massist välja. Muidugi on piir unikaalse ja mite-nii-unikaalse vahel väga habras. See võib kummaski suunas painduda ning isegi murduda. Meil tuleb lihtsalt oodata, mida tulevik toob. Ja võib-olla sellega võidelda. Hi!
Today I'll start a new series of articles about crafting and our society's approach to it. This article will be about uniqueness. Uniqueness is something that usually crosses our minds when we think about crafting. Yes, all handmade items are unique. That's true. But there are also mass produced items. And surely every stitch on your t-shirt is not perfect and there are tiny imperfections. That means that your t-shirt is unique too. Also, some people make hundreds of handmade items that look exactly the same. That makes many people ask - where the line between unique and not-so-unique? Is there even a line? Well, let's see what the Oxford dictionary says about the word 'unique'. Being the only one of its kind; unlike anything else.‘the situation was unique in British politics’ ‘original and unique designs’ Yeah, but there is something that I'd like to add. In the crafting world, unique doesn't mean the same thing. In my opinion, unique means that not only the item is one of its kind and unlike everything else, it is also made to be unique. Guess what? These 10 pairs of mittens that might look exactly the same are made with the knowledge that they'll still be unique. The author might try to make all of them perfect, but she/he has to accept that there are mistakes and that she/he is still making something by hand. On the other hand, factories are trying to make their items compeltely ordinary. They are trying to make sure that any of their items won't stand out. Of course, the line between ordinary and unique is very fragile. It can easily bend or even snap. We'll just have to see what the future brings. And maybe even fight it. |
Author/AutorI am a 14-year old Estonian girl who loves to crochet, knit, felt and paint, but I also do beadwork and chalk drawings. I have made over 100 knitted/felted/crocheted animals. Besides that, I like history and books.
Welcome! Olen 14-aastane Eesti tüdruk, kes armastab heegeldada, kududa, viltida ja maalida, kuid samal ajal tegelen ma ka pärlitöö ja pastelljoonistamisega. Olen valmistanud üle 100 kootud-vilditud-heegeldatud looma. Lisaks sellele meeldivad mulle ajalugu ja raamatud. Tere tulemast minu blogi vaatama! Archives
July 2017
Kategooriad
All
|